Kapitel likvideerib üle 1,3 miljoni euro eest oma mereäärselt kinnistult reostunud pinnast
Kinnisvaraettevõte Kapitel likvideerib mere ääres Linnahalli kõrval asuva Kalasadama tn 10 pinnasereostust, mis on tekkinud aastakümneid siin asunud elektri- ja soojatootmise tagajärjel. Üle 10 000 kuupmeetri reostunud pinnase likvideerimise ja utiliseerimise tööd teostab EcoPro ning tööde maksumus on üle 1,3 miljoni euro.
Kapiteli tellimusel ja rahastamisel ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasrahastamisel puhastatakse reostuskolde osa, mis on võimalikuks ohuks põhjaveele. Kokku kaevatakse välja ja utiliseeritakse üle 10 000 kuupmeetri reostunud pinnast, lisaks likvideeritakse kogu taristu, mis on seotud endiste pumpla- ja teenindushoonete ning masuudihoidlatega. Töid teostab vastavat ohtlike jäätmete käitlemise keskkonnaluba omav ettevõtte AS Eco Pro Muinsuskaitseameti pädevustunnistusega arheoloogi jälgimisel. Tööde teostamise tähtaeg on 10. juuni 2023.
Kalasadama tn 10 kinnistu on praegu osaliselt kasutusel killustikuga kaetud parkimisplatsina ning osaliselt on tegemist haljasalaga. „Selle aasta eesmärk on likvideerida pinnasereostus, mis on oluline nii keskkonnaohutuse kui kinnistu arendusplaanide võtmes. Samal ajal taotleme ehitusluba ligikaudu 200 toaga apartment hotelli projektile,“ kommenteeris Kapiteli arendusjuht Martin Rebane. Kapitel arendab projekti lähtuvalt piirkonna uuest linnaruumi lahendusest – linn on menetlemas Kalasadama tänava eskiisi, mille kohaselt viiakse autod mere äärest eemale ja ala jääb põhiliselt kergliiklejatele ja haljastusele ning nii avatakse Tallinna linna merele.
Taustainfo
20. sajandi algul oli kinnistu ala mere all ning Tallinna lahe kaldajoon oli ca 70–100 m lõuna pool. 1913. aastast toimus siin elektritootmine ning aastatel 1959 kuni 1979 soojatootmine (viimati Tallinna Soojus- ja Elektrijaama nime all). Elektritootmise algusaastatel kasutati toormena turvast, puitu ja kivisütt, aastatel 1924–1961 põlevkivi. Tootmisprotsessis tekkinud põlevkivituhaga täideti põhja suunas asuvat ranna-ala ning rannajoon nihkus põhja suunas, 1980ndate algul ehitati moodustunud tuhaplatoole Tallinna Linnahall.
1961. aastal rajati territooriumile põlevkivituha ja ehitusprahiga täidetud alale naftasaaduste hoidla, mis koosnes neljast mahuga 2000 m³ ja pinnasega kaetud raudbetoonmahutist, maa-alusest naftasaaduste pumplast ning kahe raudteeharuga mahalaadimissõlmest. Katlamajja transporditi põlevkivi ja kivisütt söeestakaadi kaudu. Pärast naftasaaduste hoidla valmimist hakati sooja ja elektri tootmisel toormena kasutama masuuti, mis toodi hoidlasse raudteetsisternidega ning tühjendati mahalaadimisestakaadis altlaadimise meetodil. Mahalaadimissõlmest juhiti masuut vastuvõtumahutisse ning sealt pumbati see läbi maa-aluse masuudipumpla hoidla mahutitesse.
Pärast katlamaja tegevuse lõpetamist 1990ndate alguses jäi naftasaaduste hoidla kasutuseta ning see lammutati koos ülejäänud hoonestusega 2008.–2009. aastal. Lammutustööde käigus ei nähtud ette pinnasereostuse likvideerimist objektilt, mistõttu jäi see kinnistu tulevaste omanike kanda. 2000ndate aastate alguses sündis idee muuta vana elektrijaam kultuurikeskuseks, kus 2015. aastal avas uksed Tallinna Kultuurikatel.