Kõltsu Mõis

Laulasmaa liivaluidetel kõrguv Kõltsu mõis on nagu elustunud lehekülg muinasjuturaamatust. Ümbritsev loodus, merekohin ja šveitsipäraste mõjutustega puitarhitektuur teevad sellest erilise paiga, millele on Eesti mõisate seas raske võrdset leida.  

Kõltsu mõis ehk Wellenhof (tõlkes „lainemõis“) oli kunagise Keila kihelkonna väiksemaid mõisaid, mis kujundati Põllküla mõisa maadele 1806. aastal. Praeguse villa lasi 1885. aastal ehitada paruniproua Benedicte von Uexküll, kes kuni 20. sajandi algusaastateni siin suvitada armastas. Koos mõisahoonega rajati proua käsul ka uhke iluaed. Alates 1909. aastast kuni Eesti Vabariigi lõpuaastateni kuulus Kõltsu mõis Mohrenschildide suguvõsale, pärast Teist maailmasõda tegutses mõisahoones Klooga pioneerilaager. 

Renoveerisime mõisahoone ja mõisapargi aastatel 2007–2010. Mõisas oli varasematest aegadest säilinud mitmeid detaile, mida sai edukalt taastada: uksed, kaunite puitkaartega aknad, kahhel-kaminahjud ning söögisaali puittahvellagi. Peasaali põrandal on kogu majast kokku kogutud autentne parkett, mida ehib originaali järgi taastatud tuuleroos. 2012. aastal valmis mõisaaias kõlakoda, kus on esinenud palju häid muusikud ja mängitud etendusi. Iluaed läheb sujuvalt üle metsapargiks – hooldatud teerajad ja kerged kaarsillad juhatavad jalutaja otse mereranda.  

Hoolikalt renoveeritud Kõltsu mõis on avatud ilusateks, väärikateks ja meeldejäävateks sündmusteks. Ruumides on vajalik mööbel ja nüüdisaegne esitlustehnika. Mõisa aias ja kõlakojas saab korraldada konserte ja etendusi. 

Aadress

Keila vald, 76702, Laulasmaa, Harjumaa

Korruseid

6 korrust (autoparkla 3. ja 4. korrusel)

Kogupind

Brutopind: mõisahoone 751 m² / valitsejamaja 270 m² / tallihoone 60 m²

Valmimisaasta

1885 / restaureeritud 2007-2010

Arhitektid

Jüri Irik
Arhitektuuribüroo Ehala & Irik; sisearhitektid Kaire Kemp-Tišler ja Ea Aandla

Sotsiaalmeedia